Väljaspool Amsterdami

Väljaspool Amsterdami

Eelmisel nädalavahetusel käisime me natuke ringi sõitmas. Me oleme muidugi juba paar korda käinud (mere ääres Haarlemi kaudu jms), aga nendest kordadest ma tagantjärgi vist enam ei kirjuta. Igatahes, suuri plaane ei olnud ning nii sattusime põhja poole, kuna mõte oli tamm oma silmaga üle vaadata. Amsterdamist sõitsime esimese asjana Zaanse Schansi poole, kus tegime täitsa planeerimata ka muuseumituuri (kuna tuli välja, et meie muuseumikaardiga on see täiesti tasuta).  Zaanse Schans on selline piirkond Zaandamis (Amsterdamist kuskil 20 minutilise autosõidu kaugusel), kus on säilinud palju ajaloolisi tuulikuid. See oli üks peamisi tootmispiirkondi ning nende tuulikud olid rohkemaks kui ainult jahu jahvatamiseks  (saeveskid, õli tootmine, värvide tootmine jne). Igatahes, tipphetkel oli seal piirkonnas kuskil 600 tuuliku ringis, hetkel on muuseumipinnal alles 6. Tasub külastada ja muuseum ise oli ka väga huvitav, eriti just ajaloolise ja eluolulise poole pealt (siinkohal mõtlen Zaanse Schans muuseumit, seal on mingi 4-5 muuseumit veel).  Nüüd on Holland muidugi hoopis teistsuguste tuulikutega kaetud.

 

 

Edasi sealt läksimegi tammi peale, mis pole paraku midagi erilist. Just selle tõttu, et ega sealt midagi suurt ei näe. Inglismaa pool on suur vall ees ja sealt midagi ei paista. Omamoodi oli huvitav, aga oleks millegipärast eeldanud suuremat “vaadet” – see, mis me oma mõttes olime arvanud ta ei olnud. Kindlasti huvitavam jällegi lennukiaknast, kus sa tajud selle kõige suurust. Tammi vahepeal on siiski parklaid ja söögikohti, kus saab teisele poole piiluda. Tunne on, et nüüd linnuke kirjas. Aga mingi nii suur elamus, kui me millegipärast arvasime, see ei ole.

 

 

 

Edasi sõitsimegi ringi ümber Ijsselmeeri ning tulime ida poolt Amsterdami tagasi (läbi Zwolle ja Hilversumi). Kuna me väga mingeid tegevusi vahepeal ei otsinud, siis tegime lihtsalt sellise mõnusa laupäevase autosõidu ja vaatasime niisama ringi. Terve see autorendi kogemus on avanud nagu uue dimensiooni tervele siinsele elule. Enne oli endale arusaamatult nagu mingi piir ees liikumisel, nüüd on suurem võimalus kuhugi lihtsalt minna. Eriti kuna me olime harjunud Eestis ka niisama ringi sõitma (minu perel on kombeks niimoodi sõitmas käia ja oleme sealt selle pisiku saanud).  Me kasutame sellist teenust, kus Madisel on kasutaja ja saame valida linna pealt vaba auto (vastavalt soovile erineva suurusega) ning siis appiga (või ühistranspordi sõidukaardiga) lahti teha ning hiljem lihtsalt samasse kohta tagasi parkida. Hea mugav ning üsna odav (eriti lühiajaliseks kasutuseks). Meil pargib üks auto koduukseset 50 m raadiuses, kui tegu oleks enda autoga, siis nii lähedale vist parkida ei õnnestukski. Terve selle nädalavahetuse oli meil ka kuskil +21 kraadi (laupäeval oli isegi 23) ning siiani on hea ilm püsinud. Alla 17 kraadi väga ei lange. Veider, kui aprillis nii soe juba on, aga naudime ilma.

Vahepeal külastasime Amsterdam Noordis poola poodi, kus poeletil oli täiesti müüa A Le Coqi õlut ja siidreid (täitsa eestikeelse tekstiga) ning tatart, pelmeene, tarretise segusid jms kraami, mida siit muidu naljalt ei leia. Sellest olime ka täitsa elevil, nii hea tunne oli eestikeelset silti lugeda tootel. Isegi kartulisalatit sai kuskilt pangest osta (mis ei näinud isuäratav välja, aga ikkagi).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga