Toidust

Toidust

Vahepeal oli nii veider, et ei osanud ja ei viitsinud siia üldse kirjutada ning siis juhitu mu tähelepanu asjaolule, et me oleme lihtsalt kõigega ära harjunud. Miski ei üllata enam ega pane imestama. Sellepärast on see blogi ja “Hollandi kogemus” jäänud soiku ning kirja panemata. Aga kui ma selle üle ühel päeval mõtisklesin, leidsin, et tegelikult ei ole me üldse puudutanud ühte reisimise või mujal elamise oluliseimat kogemust. Jah, me nimelt ei ole kõnelenud toidu teemal. Minu tähelepanekud ei ole kindlasti sada protsenti õiged või ainuomased kohalikele, vaid lihtsalt meie poolt siin kogetud või kuuldud kelleltki kolmandalt.

Niisiis, nagu Agu Sihvka aru andis, et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, pean ma alustama sellest, mida söövad Hollandi kohalikud. Keskmise tööinimese päevane toitumine on harilikult järgmine: alustatakse hommikueinega, milleks on šokolaadi helbed või terakesed (kuidas igaüks paremaks peab neid pudinaid nimetada) saia peal. See ei ole siiski lastele ainuomane söök vaid kuuldavasti tarbib sellist kehakosutust ka täiskasvanud inimene. Lõunat ei peeta väga oluliseks, selle tõttu ei leia lõuna paiku ka söögikohtadest suuri praade. Hollandlane sööb lõunaks võileiba, mille kõrvale pakutakse vahel ka püreesuppi. Võileivad on neil tihti soojad, suured paninid või grillitud saiad igasugu hea ja paremaga (juustu, liha ja salatiga). Kohalik ootab terve päev õhtueinet, milleks on kuuldatavasti korralik praad.- õhtul süüakse rikkalikult. Hollandlased teevad üsna sarnaseid toite, kartulit ja kastet koos mingisuguse lihapraega. Oleme täheldanud, et nad joovad suures koguses piima, tarbivad palju liha ja juustutooteid ning loomulikult heeringat. Kuna üldjoontes saite võib-olla korraliku ettekujutuse, siis kirjutan mõne sõna ka nendele tavalistest toitudest.

Nii nagu ma juba mainisin, söövad nad heeringat. Heeringas on samasugune nagu meil Eestiski, ainul tsipake vähem soolane ja süüakse terve filee korraga, mis kastetakse otsapidi peeneks hakitud tooresse sibulasse. Seega on puudu nõukogude pidulaua söögist ainult hapukoor, mille juurde tulen hiljem tagasi. Kalaputkad on linnas igal pool laiali, meie tänaval paikneb üks näiteks Prinsengrachti silla peal. Sealt saab osta suitsukala, heeringat ja muid valmistooteid, toorest kala need putkad üldjuhul ei müü. Loomulikult tarbivad nad palju juustu, mis on väga kvaliteetne, hoolega valmistatud ja kõigile ilmselt tuntud, selle tõttu ma juustul pikalt ei peatu. Siiski asuvad juustupoed igal pool üle linna ning kuigi nende jaoks harilik, siis meie jaoks tundub väga eksklusiivne ja pigem nagu delikatessina, kuivõrd nemad ostavad seda tavatarbeks, meie (eestlased) sellistel puhkudel ainult peene snäkina veini kõrvale. Liha söövad nad ka päris palju ning kuigi veganlus ja vegetaarianid on levinud, siis toidupoest leiab samamoodi igasugu valmismaitsestatud praade ja teisi lihatooteid. Siiski, nende poeletilt ei või leida viinereid ja meie jaoks tavalisi vorste (lastevorstid, suitsuvorstid jne).

Suhkruvati lett lõbustuspargis, Helena Lehtmets.

 

See viibki mind järgmise teemani, milleks on Hollandi toidukaupluse letid. Toidupoest leiab igasugu ilusaid köögi- ja puuvilju. Palju on ubade konserve ja konserveerituid kapsaid. Toidupoes asub “pagarikoda”, kus küpsetatakse igal hommikul värsket saia, seega on kõige mõistlikum seda otsima minna just hommikul, sest õhtuks on saialetid peaaegu tühjad. Samuti märgitakse saiale peale küpsetamiskuupäev ja mitte aegumiskuupäev ning eelmise päeva saia üldjuhul ei müüdagi – kõik on värske. Edasi on lihaletil suur valik igasugu hakklihasid ja toorvorstikesi ning erinevaid kalatooteid (lõhet, karpe, heiki jms). Neil on poes alati ka delikatessi lett, kus müüakse sektoreid vanematest juustukeradest ning chorizot, pateesid ning muid laagertatud vorste. Kuivainetest on levinuimad pastatooted. Siiani ei ole ma leidnud mannat (mille kohta ma ei ole kindel, kas seda müüakse) ning tatart ja tangu (millede kohta olen väga kindel, et neid ei müüda). Kuna Amsterdam on väga rahvusvaheline linn, siis asub siin näiteks Poola pood, kust kuuldavasti võib viimaseid kuivaineid (ja ka kilu) leida. Tagasi tavalise toidupoe juurde, kus jäime piimaleti juure. Piimaletist võib leida tegelikult kõike – olen saanud head keefirit, jogurteid ning leiab isegi midagi hapukoore sarnast. Sarnast selle tõttu, et kui meil on sellised piimatooted üksteisest erinevad, siis neil langevad nad üsna ühte lahtrisse. Hapukoorel ja maskrapoonel ning maitsestamata jogurtil ei ole tegelikult suurt vahet – konsistents ja maitse on väga sarnane, sest hapukoor ei ole neil peaaegu üldse hapu ning tekstuur on nagu toorjuustul. Edasi müüvad nad toidupoes lahjat alkoholi (erinevaid õllesid, veine ning isegi kahte-kolme sorti siidrit). Seega siidrit väga leida ei õnnestu, aga õlle ja veini valik on rikkalik. Kange alkohol on müügil ainult vastavates alkoholipoodides. Kuna siin mastercard väga ei tööta ning kohalikel on maestro, siis ei õnnestu välismaa kaardiga toidupoes tihti maksta. Selle tarbeks on neil toidupoodides sularahaautomaadid, mis minule teadaolevalt sularaha väljavõtu eest eraldi tasu ei küsi. Samuti müüb Albert Heijn hooajalisi taimi (hetkel jõulutähti ja isegi kuuski) ning hügieenitarbeid (isiklikke kui ka pesupulbreid jms). Ehk igati sarnane meie tavalistele toidupoodidele üksikute eranditega. Kui me alguses tundsime, et igatseme nii paljusi koduseid asju, siis oleme jõudnud arusaamale, et hakkama ka siit ühtteist igatsema. Näiteks väga rikkaliku valmissalatite valikut (mis on mingil salatipadjal riivitud porgandid ja kapsad ning muud sarnased segud, mille maitsestuse ja kastme saad ise teha). Samuti on siin puuviljad alati väga värsked ning hollandlased tunduvad küllaltki laisad, sest palju on saada kooritud ja tükeldatud köögi- ning puuvilju, mis ei maksa tegelikult ulmeliselt palju vaid tasuvad end mõnel juhul isegi ära.

Helena Lehtmets.

Hollandlastel on ka huvitavaid rahvuslikke toite, mis siin olles külastajal ära tasub proovida. Esiteks muidugi vahvlid, mis on paljudele tuntud ning minu teada isegi Eesti poelettidel saadavad, kuigi nii maitsvaid nagu siin, seal ei saa. Jõulude paiku toob lastele Sinterklaas soki sisse nende nime algustähest šokolaaditähe ning poest saab osta šokolaadi kastetud väikseid krõbedaid piparkoogilaadseid pallikesi või siis neid samu küpsisepallikesi ilma šokolaadita. Soolase toidu juures ei saa üle ega ümber friikartulitest, mida müüakse ka igal tänavanurgal. Need on paksud friikartulid, mida serveeritakse paberkoonuses ning süüakse majoneesiga. Tundub, et neile meeldib väga fritüüritud toit, sest kõige levinum snäkk on pubides ning söögikohtades bitterballen. Igal söögikohal on oma retsept, aga üliselt sisaldab see loomaliha, loomalihapuljongit koos või, jahu (tulemuseks paksem segu) ja maitseainetega. Osad teevad seda ka köögiviljapüreega. Pallike on kaetud saiapuruga ning fritüüritud ja süüakse seda sinepiga. Bitterballeneid serveeritakse absoluutselt igas pubis ja söögikohas ning see on kindlasti nende üks kõige tuntumaid sööke. Veel söövad nad igasugu pirukaid ning kohupiimapontšikuid (mida leiame ju Eestistki). Kindalasti tasub proovida ka eelpool mainitud heeringat. Need on ilmslelt ainult vähesed toidud ja tõenäoliselt leiab veel palju teisigi, aga hetkel ei oska ma siia rohkem lisada.

Mida me siin siis tegelikult igatseme? Kuna meil on nii palju külalisi käinud ning isegi üks väga magus pakk saadetud (kuhja Eesti kommidega), siis musta leiva isu ning eesti kommi isu on kadunud. Küll aga igatseme leivatooteid, nagu leivakorvikesed, küüslauguleivakesed ja Fazeri musta leiva kuivikuid. Tegelikult tuleb aga tunnistada, et nendest kõigist on kõige suurem igatsus korraliku hapukoore järele ning kohukeste järele. Kohukesi siit küll kuskilt ei leia. Samuti on Madisel kange isu venepäraste suppide järgi (borš, hapukapsasupp jne). Seda isu, tunnistan, mina ei jaga (ning need on ju siin ka tehtavad söögid), aga kilust ja preatud räimest küll ära ei ütleks. Tegime alles nimekirja asjadest, mida me Eesti puhkuse jooksul kindlasti süüa tahame või siia kaasa tuua ning nimekiri on juba päris pikk. Elame-näeme.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga