Eksootiline eesti keel.

Eksootiline eesti keel.

Seekord õnnestus. Kolisime 3.augustil oma üürikorterisse. Esimeste toimingute hulgas oli kummimadratsi, teki ja patjade ostmine. Muretsesime kähku ka tolmuimeja, veekeetja ja kaks tassi. Saigi peaaegu kõik vajalik, et kaks päeva üle elada. 5.augusti hommikul tulid juba ka meie Eesti kodu asjad ja kuigi elame veel kastide otsas, siis on palju kodusem tunne ning kindlasti kordi mõnusam, kui ajutine korter. Naljakas lugu, täna kolisid sisse ka meie naabrid, kelle korteriuks on kohe meie oma vastas, aga korter meie kohal. Naabriteks osutusid meile juba tuttavad bookingu inimesed – kaks leedukat, kellega koos ühe taksoga me lennujaamast ajutisse korterisse tulime. Seega on nemad siin olnud peaaegu minuti pealt sama kaua, on samamoodi baltimaadest (siin üsna haruldane nähtus) ja elavad nüüd samas majas ning neil on kaasas koer. Vot nii.

Käisime nädalavahetusel ka IKEAs shoppamas. Appi kui kohutavalt suur see oli. Lõpuks oli silmeeest nii kirju ning otsustasime ikkagi sama mööbli kasuks, mille me juba e-poest olime välja valinud. Meie mööbel saabub alles järgmise nädala lõpus. Huvitav, kuidas nad diivani siia korterisse saavad? Nagu Madis ütleb, siis pole meie mure, me maksame neile selle eest, et nemad selle välja nuputaks. Hea uudis on see, et siin on JYSK ka täitsa tegus ning tuttav rätikute jms valik on täiesti olemas.

Hetkel elame siis nii, et magamistoas on meie madrats põrandal (mis ei ole üldse halb variant ja see madrats on lihtsalt nii mugav ja hea, eriti peale kummimadratsit). Nurgas on kohvrid (endiselt) riietega. Elutoas on põrandal telekas, kummimadrats (mis teoorias täidab nüüd diivani osa, aga mõlemad oleme end parema meelega leidnud maast istumas) ning nurgas kitarrid. Vannituba ja wc on peaaegu täielikult sisustatud, arvestades, et sinna piisas seebidosaatorist, rätikust ja vannitoavaibast. Teine magamistuba kannab hetkel suure seinakapi rolli ning sisaldab peamiselt pappkaste ja muud koli. Köögiosa on ehk isegi kõige täielikum, sest oleme iga päev seda mingite asjade võrra täiendanud. Hetkeline eesmärk, mitte pruuniks teiseks juuniks vaid mööbel oktoobriks.  Magamistoa sisustus on ka juba välja valitud, aga praegu ei saa me seda endale veel lubada. Ootame järgmisi kuid. Järgmise nädala lõpuks saame diivani, kohvilaua ja kaks tooli, et teha ometi lõpp põrandal einestamisele.

Vahepeal oli siis siin suur “Pride” ehk teisti öeldud LGBT paraad. Üritus tegelikult kestis juba nädal või kaks ning 5.augustil oli lihtsalt selle suurim ja kuulsaim osa: kanaliparaad. Sellest ma pikalt siin seletama ei hakka, sest eelmises postituses sai mainitud kah. Käisime koos Madise paari tiimiliikmega ka seda vaatamas. See oli omamoodi naljakas, saime ühe Mehhiko tüdruku juures kokku ning terve seltskond koosnes põhimõtteliselt brasiillastest. Me kaks eestlast olime seal ainukesed eurooplased, nende jaoks eksootilised sõbrad.

Madisel on töö juures erinevatel koolitustel tulnud palju juttu eesti keelest. Näiteks kasutasid nad ühes “küsitlus-mängus” (mis toimus nutitelefonidega) mingit eestikeelset lauset ning valikuvariantideks oli, et kas tegu on eesti keelega, mingite muude keeltega või on lause väljamõeldud. Päris paljud arvasid, et tegu on väljamõeldud soperdisega. Madis, ainukese eestlasena, omas eelist ning kui ruumis küsiti, kas keegi teab lause tähendust, siis tõstis ta käe ja pakkus, et võib selle eestlasena ära tõlkida. Siis paluti tal seda ette lugeda ja Madis ei jõudnud poole pealegi, kui juba täitus ruum naeruga, sest see kõlas nende jaoks väga naljakalt. Tuleb muidugi tõdeda, et tegu oli  lihtsalt otsitud “trikilausega”. Madis ka ise täpselt ei mäleta, aga oli vist midagi sellist nagu : “Ao äia õe uue oaõieaia õueaua ööau”. Võtab endalgi keele sõlme. Aga ka seal brasiillaste peol nad nii naersid seda. Tekkis hetk, kui nad jäid omavahel portugali keeles rääkima, märkasid seda, sest me vahtisime tühjusesse ning üks neist ütles :”Oh, we should switch to estonian! Aeo ouo oo…” ja itsitasid nagu väikesed tüdrukud. 😀  Pärast seda leidisme ka nende keeltest naljalauseid (stiilis: “Popa po pa” vms). Aga eesti keele juurde tagasi jõudes, siis kuigi väga palju, nagu eelnevalt mainitud, olevat eesti keelega näiteid, siis Madis on nende jaoks ükssarv, sest eestlastega nad tegelikult väga kokku pole puutunud.

 

Paraad ise oli väga kirju, lärmakas ja lõbus. Me ise olime küll väsinud ja pöördusime peagi koju tagasi, aga muljed olid head ning tiimikaaslased pidutsesid õhtuni.

Koos mööbliga saabus ka mu ratas, nii et tegime Madisega paar tiiru ka rattaga. Alguses on seda liiklust minu maitse jaoks liiga palju. Kõrvallinnades on lihtsam alustada kui siin. Aga ilmselt on harjumise asi ja ehk kasutame rattaid ka korralikult. Kuigi hetkel on kõik nii käe-jala juures, et ei tea küll. Ka Sirius tundub oma mööbli üle õnnelik olevat. Üle pika aja magab norinal oma voodis ja ei ärka iga heli peale, mis väljast või kõrvalkorteritest tuleb.

 

Ahjaa, meil on lõpuks ka Hollandi numbrid. Minu oma on +31 06414 99 322 ja Madise oma +31 06414 99 336.

Meie aadress on Utrechtsestraat 84-3, 1017VR, Amsterdam (kui kellelgi tarvis mõni kiri posti panna 🙂 ).

 

 

Kommentaarid:

  1. Kas te jätate Eesti numbrid alles või saab teile helistada ainult Hollandi numbrile?… kui kogemata tahame kohvile tulla või nii 🙂

    1. Hetkel on meil ainult hollandi numbrid kasutusel kuna meil lihtsalt on mõlemal üks telefon, aga me kindlasti muretseme endale mingid odavamad nuputelefonid, et eesti numbereid ka siiski aktiivsena hoida. Või suuname hollandi numbrile. Igal juhul tahame pikas perspektiivis mõlemad numbrid töökorras hoida 🙂

  2. Küllap võib igast keelest jaburdusi välja võluda. Siinkohal tuletaks meelde vana head anekdooti:

    Soomlane ja rootslane hakkasid vaidlema selle üle kumma emakeel on ilusam.
    Kuna nad ei suutnud kuidagi kokkuleppele saada, siis küsisid nad abi inglise filoloogilt.
    Filoloog palus mõlemal tõlkida oma emakeelde Percey Shelley luuletuse:
    “Island, island,
    Grassy island,
    Grassy island’s Bride.”
    Soomlane tõlkis esimesena ning soome keeles näeb see luuletus välja nii:
    “Saari, saari,
    Heinäsaari,
    Heinäsaaren Morsian.”
    Nüüd oli rootslase kord ja tulemus on siin:
    “Ö, ö,
    Hö ö,
    Hö öns Mö.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga